
Pixan Chenes ku síijil tu yáanal ko'olelo'ob mayao'ob, kanantako'ob tu lu'umil nojoch. Ku síijil bix jump'éel íits'in k'aaba'nil tu yóok'ol le k'óojilo'ob.

Ku yantal k'aaba' ku beetik to'on u ts'íibtal to'on destino tumen u meyajkúunsajil, u jach k'aaba' to'on na' lu'um yéetel u k'uchul u na'atil histórico.

Ma' chen jump'éel cooperativa; to'on jump'éel museo ku kuxtal, jump'éel k'uch utial u kanantik k'ultur yéetel jump'éel modelo ku páajtal u wilik tu meyajil comunitario regenerativo.

Ku ts'aik juntúul u na'atil náats' to'on abuelos yéetel le na'atil moderno yéetel le principios tu economía social, utial u yúuchul abundancia yéetel ma'alob kuxtal tu tuláakal familia.
U kuxtal tu lu'umil Chenes jump'éel meyajil k'iinil utial dignidad. To'on jump'éel kaaj tu'ux ma' jach 80% le máako'ob mayao'ob yéetel ku yila'al le realidades ku t'aan:
Ma' jach 80% tu kaajil to'on mayao'ob
Ku ts'o'ok 70% tu kaajil to'on
Ku beetik 1 tu 5 familia
Ma' jach ja'abil tu ja'ab ma' yan ja' suficiente

To'on enemigo constante tu ma' jach ja'abil tu ja'ab
Le sek' to'on enemigo constante tu ma' jach ja'abil tu ja'ab. Ma' yan sistemas riego suficientes yéetel u k'uchul ja' ti' to'on najil jump'éel meyajil exhaustivo.
Le realidad leti' ku beetik to'on lu'um, to'on ba'alo'ob yéetel to'on sustento.
Le meyajil constante utial recursos básicos ku beetik to'on k'iinil
Turistas tu ja'ab
Le proyecto Tren Maya ku na'atik u k'uchul ma' jach 5 millones turistas tu ja'ab. Le ts'íib ma' le ba'ax ku bin, ba'ale' máax ku ka'aj ma'alob.

Wíinik le proyecto Tren Maya yéetel u impacto tu kaajil
Extensiones lu'um ichil k'áax ku tesoro conservación yéetel k'ultur
Listos utial u k'amik le kaab yéetel responsabilidad yéetel respeto utial to'on k'ultur
Utial máax ku k'áat invertir tu desarrollo verdadero, sustentable yéetel justo
Pixan Chenes to'on respuesta organizada. Ku ts'aik u jach k'áat le k'óojanil yéetel le amenaza tu determinación. Ma' ku k'áat limosna; ku ts'aik alianza estratégica.
Ku regenerar to'on lu'um yéetel che'o'ob tumen sistemas agroforestales sintrópicos.
Ku canantik le ba'alo'ob silvestre yéetel to'on sagradas kaabo'ob Meliponas.
Ku múuch'kintik le economía local tumen turismo comunitario yéetel u ko'onelex to'on ba'alo'ob.
Ku revitalizar to'on k'ultur, t'aan yéetel tradiciones utial le wáalkilo'ob.
Ku ts'aik soberanía alimentaria tu to'on familia.

Tuláakal k'iin ku ka'a ts'íibtal to'on compromiso yéetel le lu'um, yéetel to'on kaaj yéetel le wáalkilo'ob.
To'on misión ma' chen jump'éel ideal, ba'ale' jump'éel meyajil k'iinil ku ts'aik u jach k'áat le kuxtal yéetel territorios.

Tu yáanal jun p'éel ka'ansaj ku ya'alkab u k'áat, Pixan Chenes ku ts'aik u jach k'áat te' jach tu yáanal u nojoch ts'íib yéetel jun p'éel modelo ku ts'aabal u beetik tu yáanal le kaajo'ob tu yáanal identidad.
Le kaajo'ob indígenas ku yúuchul u jach k'áat tu yáanal u derecho tu yáanal libre determinación yéetel autogobierno.
Vida tu yáanal perfecta armonía tu yáanal le k'áax, ku ch'a'aj yéetel ku regenerar to'on lu'um.
To'on k'ultur maya ku ts'íibil tu yáanal orgullo yéetel ku ts'aabal u jach k'áat tu yáanal le nuevas generaciones.
Ku kaxtik le colaboración tu yáanal le sociedad, empresas yéetel ONG, ku ts'aik u jach k'áat tu yáanal le Plan México.
Sociedad
Empresas
ONG
Ku ts'aik u jach k'áat activamente tu yáanal le desarrollo nacional tu yáanal modelos kaaj sustentables yéetel replicables.

Ku k'áat le organización kaaj te' jach k'áat tu yáanal u beetik orden, abundancia yéetel resiliencia, ku imitar le k'áax.

To'on punto de partida ku ts'aik u jach k'áat tu yáanal le conocimiento ku kaxtal tu yáanal to'on pueblo maya. Ku ts'aik to'on brújula yéetel to'on jach k'áat.

Ma' jach ku kaxtik u ch'a'aj, ku kaxtik u sanar yéetel u mejorar to'on lu'um tu yáanal u ka'a u beetik mejor te' u kaxtal.

To'on directiva ku ts'aik u jach k'áat yéetel ku ts'aik u yáanal tu yáanal mujeres. Ku k'áat u poder transformador tu yáanal le mujer indígena.

Ku meyaj tu yáanal honestidad yéetel ku ts'aik cuentas claras tu yáanal to'on kaaj yéetel tu'ux ku k'áat te' to'on.
Le pilares ma' jach k'iinil t'aan; ku ts'aik u jach k'áat te' tu yáanal ichil u decisión ku beetik yéetel ichil u acción ku beetik tu yáanal to'on kaaj.

Ichil u k'iin ku meyaj le valores tu yáanal to'on meyaj kaaj yéetel familia.
To'on pilares ku ts'aik u yáanal ichil u decisión importante tu yáanal le organización.
Ku meyaj tu yáanal le valores ku ts'aik u jach k'áat tu yáanal le próximos generaciones.
To'on proyectos ku jach ligado tu yáanal le cosmovisión maya, le conservación yéetel le recuperación tu yáanal le memoria histórica.
Le empleo digno ku ts'aik u jach k'áat tu yáanal le ch'a'aj le k'áax.
To'on kaab ku ts'aik u jach k'áat tu yáanal guardianes tu yáanal le biodiversidad yéetel productoras tu yáanal cab tu yáanal propiedades únicas gracias tu yáanal le diversidad floral tu yáanal to'on k'áax.
Proyecto tu yáanal ecoturismo kaaj ku ts'aik u jach k'áat tu yáanal le visitantes ku kaxtik u páajtal le k'áax maya tu yáanal jun p'éel manera responsable yéetel educativa.
Programa tu yáanal reforestación ku involucra tu yáanal ichil le kaaj tu yáanal le recuperación yéetel le protección tu yáanal to'on k'áax.
Creación tu yáanal artesanías ku ch'a'aj le técnicas ancestrales maya yéetel ku ts'aik ingresos dignos tu yáanal to'on familias.
Ku meyaj directamente tu yáanal le Objetivos tu yáanal le Desarrollo Sostenible tu yáanal le ONU, ku ts'aik u jach k'áat tu yáanal jun p'éel kaab ma' jach justo yéetel sustentable.
Fin tu yáanal le Pobreza
Hambre Cero
Igualdad tu yáanal Género
Trabajo Decente
Ciudades Sostenibles
Consumo Responsable
Acción Clima
Vida Terrestre
Alianzas ODS

Ichil to'on proyectos ku ts'aik jun p'éel impacto ku medible tu yáanal le kuxtal tu yáanal to'on familias yéetel tu yáanal le conservación tu yáanal to'on territorio.
Ma' chen proyectos económicos; ku ts'aik expresiones tu yáanal to'on cosmovisión yéetel herramientas tu yáanal le recuperación tu yáanal to'on memoria histórica.
"Le desarrollo verdadero ku síijil tu yáanal adentro, tu yáanal respeto yéetel tu yáanal armonía"
To'on ja'ab ku tejido tu yáanal eventos ku celebran to'on cultura yéetel ku ts'aik economía local
Jun p'éel evento tu yáanal reconocer yéetel ku ts'aik k'áat tu yáanal le liderazgo tu yáanal le mujeres tu yáanal le zona, tu yáanal foros yéetel actividades culturales.
To'on evento emblemático (20-24 Mayo, 2026)
Jun p'éel serie tu yáanal actividades culturales, recreativas, económicas, folclóricas, ceremoniales, gastronómicas yéetel deportivas tu yáanal ku ts'aik k'áat tu yáanal le tejido social yéetel vincularnos tu yáanal le mundo.
"Minimundialito" tu yáanal fútbol tu yáanal todas le edades yéetel escuelas tu yáanal más de 10 comunidades, baloncesto, voleibol yéetel juegos tradicionales.
Bandas tu yáanal guerra, batucada, bailes tradicionales, competencias tu yáanal fuerza yéetel evento ceremonial.
Conferencias tu yáanal apicultura maya, economía solidaria yéetel desarrollo kaaj.
Muestra tu yáanal le cocina maya tu yáanal ingredientes locales yéetel técnicas ancestrales.
Jun p'éel llamada tu yáanal acción tu yáanal trabajos tu yáanal reforestación tu yáanal to'on región, abierto tu yáanal voluntarios.
Jun p'éel experiencia profunda yéetel respetuosa tu yáanal le tradición maya tu yáanal Día tu yáanal le Muertos, abierta tu yáanal le kaaj yéetel visitantes.
Jun p'éel celebración kaaj (2025) ku evolucionará tu yáanal jun p'éel feria abierta tu yáanal le público (2026) tu yáanal le venta tu yáanal productos yéetel artesanías locales.